Ankurdamine

tähendab õppimise ja õpetamise praktikate kinnistamist lugudesse, situatsioonidesse või seiklustesse, mis on õppijale relevantsed (olulised). Need “ankrud” peaksid sisaldama probleemitutvustus ning teadmiste ja oskuste rakendamise võimalusi.

Situatiivne õppimine

(situated learning) teooria väidab, et õppimine toimub eelkõige situatiivses kontekstis. Situatiivsus saavutatakse tegelikule (autentsele) olukorrale sarnaneva probleemülesande kaudu.

Projektõpe

(project learning, project-based learning) seisneb projekti kavandamises, mille käigus omandatakse teadmised mitmesuguste praktiliste ülesannete iseseisval planeerimisel ja teostamisel.

Uurimuslik õpe

(inquiry learning, inquiry-based learning) aluseks on teaduslikud kontseptsioonid. Õppijale esitatakse stsenaarium või probleem ning juhendaja suunamisel püsitatakse uurimisküsimused, kogutakse ja süstematiseeritakse uurimisandmed ning analüüsitakse ja hinnatakse neid.

http://en.wikipedia.org/wiki/Inquiry-based_instruction

Avastuslik õpe

(exploratory learning) – julgustab õppijaid uurima ja katsetama seoste leidmiseks.

Avastusõpe

(discovery learning) on uurimise kaudu õppimine, mille käigus püstitavad õppijad endale küsimusi, sõnastavad olemasolevale infole tuginedes võimalikke küsimuste vastuseid ehk hüpoteese, planeerivad vaatluse või eksperimendi oma hüpoteesi kontrollimiseks, viivad selle läbi ja saadud tulemuste alusel saavad teada, kas nende esialgne arvamus oli õige. Avastusõpe on meetod millegi teadasaamiseks katsete ja vaatluste abil.

Probleemipõhine õpe

(problem-based learning, PBL) lähtub sotsio-kutluurilisest konstruktivismist ning probleemipõhise õppe puhul õpivad õppijad probleemide lahendamise ja oma kogemuse reflektreerimise kaudu ning õpetaja roll on olla suunaja ja toetaja õppijaid koostööle suunates.